Ehkki paar võib otsustada, et koos pole mõistlik edasi minna, jäävad nad lapsevanematena siiski kogu eluks seotuks. Lahkuminekuga käib kaasas palju muutusi ja emotsioone. Ent kõige selle keskel ja sellest hoolimata tuleb püüda lastele elatise maksmise asjus kokkuleppele jõuda.

Kuidas elatise suurust üldse määratakse? Riiklikult on paika pandud elatise baassumma, mida korrigeeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. 2023. aasta 1. aprilli seisuga on baassumma ligi 250 eurot. Baassummale liidetakse 3% Statistikaameti kodulehel avaldatud eelmise aasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisaks võetakse elatise juures arvesse ülalpidamist vajavate laste arvu, aega, mille lapsed veedavad lahus elava vanema juures, ning riiklikke lastetoetusi.

Esimene samm on võtta ette elatiskalkulaator, mis aitab kõiki neid tingimusi arvestades leida kiiresti minimaalse elatise suuruse. Kõik valemid on kalkulaatorisse perekonnaseaduse järgi juba lisatud ning sealt kokku arvutatav summa on aruteluks hea algus.

„Laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal. Perekonnaseaduse alusel arvutatud elatis, mida tasub laste ülalpidamiseks vanem, kes lastega igapäevaselt koos ei ela, on eelduslikult piisav laste igakuiste vajaduste rahuldamiseks lahus elava vanema poolt. Sellisel juhul ei pea lastega koos elav vanem tõendama, kui suured on laste igakuised vajadused,“ sõnab perekonnaõiguse advokaat Katrin Orav.

Aga kui lapse kulud on keskmisest suuremad?

Kalkulaatoriga arvutatud summat peetakse üldjuhul piisavaks, kuid see ei tähenda, et elatis ei võiks olla suurem. Pere varasemast sissetulekust ja harjumustest lähtudes võib tunduda, et summa jääb laste kasvamise toetamiseks liiga väikeseks ning et lahus elav vanem võiks panustada rohkem.

„Kui lapsel on keskmisest suuremad kulud, näiteks ta käib vanemate kokkuleppel erakoolis või tegeleb kallima hobiga, võib nõuda elatist suuremas ulatuses. Aga sellisel juhul on vaja lapse kulusid tõendada,“ tõdeb Orav. „Laste elustandard sõltub vanemate elustandardist, mis tähendab, et kui vanemad lähevad lahku ja vanemate sissetulekud vähenevad, ei saa alati nõuda, et laste elustandard püsiks sama kui kooselu ajal.“

Lapsevanemate arutelu selle üle, milline võiks olla laste jaoks sobiv elustandard, on kindlasti oluline. „Küsimus on ju selles, mida vanemad on valmis koos lastele võimaldama. On arusaadav, et see vestlus võib minna tuliseks, sest enamasti käivad lahkuminekuga kaasas ka haavata saanud tunded. Kuid laste huvides tuleb vaadata oma eelarvet ja laste vajadusi võimalikult analüütilise pilguga. Oluline on, et oldaks enda ja laste õigustest ning võimalustest teadlikud,“ sõnab Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ekspert Mari-Liis Jääger.

Elatiskalkulaator ja pere eelarve

Pärast elatiskalkulaatori kasutamist oleks hea vaadata üle ka pere eelarve, mis pärast ühe vanema lahkumist on paratamatult muutunud. „Kui pere-eelarvet peeti ka koos olles, on vaja see uutes oludes üle vaadata. Kui aga eelarvet varem ei olnud, siis tasub see töö nüüd tõepoolest ette võtta. Alustada saab kas või internetipanga väljavõttest, et näha, kui palju on näiteks poolaasta jooksul lastele kulunud. Eelarve saab kokku panna isegi paberi või pliiatsiga, aga lihtsam on seda teha pangaäpis või lihtsalt Excelis,“ soovitab Jääger.

Ta lisab, et nippe-nõuandeid, eelarvepõhju ja teiste kogemusi leiab ka Eesti suurimast rahatarkuse Facebooki-kogukonnast Kogumispäevik. Eelarve koostamine aitab selgemalt näha, millised on üksikvanema võimalused, kas ja kust jääb puudu. Omades täpset ülevaadet lastega seotud kuludest, on sul ka lihtsam märgata, kas ja kust on võimalik kokku hoida. Kui vajadused tunduvadki olevat suuremad, siis tuleb teisele vanemale põhjendada, miks elatis peaks olema seaduses sätestatust suurem.

„See on kindlasti arutelukoht lapsevanematele: millist elu tahame koos lastele võimaldada ka siis, kui elame eraldi. Mõnel juhul võib olla nii, et vaid seaduses sätestatud summa ongi mõlemale vanemale vastuvõetav. Teisel juhul võib olla otsus, et jah, meie lapsed peavadki saama kanda firmariideid ning käia mitmes trennis ja huviringis, sest see on meie jaoks väga oluline ning rahaliselt võimalik,“ sõnab Jääger.

Elatise maksmise puhul on esmajoones oluline püüda omavahel kokkuleppele jõuda. Kui kokkulepe on olemas, võiks selle notariaalselt kinnitada, et vanemad mõistaksid ja järgiksid seda ühtmoodi. Kui siiski kokkuleppele ei jõuta, siis on võimalik pöörduda ka kohtusse.

Mis saab pärast lapse täisealiseks saamist?

Oluline on tähele panna, et kuni lapse 18-aastaseks saamiseni peab lahus elav vanem igakuiselt kandma elatise lapsega koos elava vanema pangakontole. „Perekonnaseaduse alusel välja arvutatav n-ö miinimumelatis kehtib ainult alaealise lapse kohta,“ sõnab Orav. „Kui laps saab täisealiseks, täidab vanem tema suhtes ülalpidamiskohustust eeldusel, et laps õpib, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise kannab vanem siis juba täisealise lapse kontole, mitte teise vanema kontole.“

Ühtlasi ei kohaldu täisealise lapse ülalpidamisele enam perekonnaseaduse alusel n-ö miinimumelatis, vaid vanem peab andma lapsele ülalpidamist lähtuvalt täisealise lapse vajadustest, lisab Orav. Kui värske täiskasvanu läheb näiteks kodust kaugemale õppima, siis tähendab see tõenäoliselt, et võib minna vaja abi näiteks eluasemekulude katmise juures, mis tähendab juba uut elatise suuruse kokkulepet.

„Kindlasti on oluline oma võimalused ja vajadused hoolikalt läbi kaaluda ning teise vanemaga kokkuleppele jõuda. Kompromissid võivad olla vajalikud, kuid ei maksaks ka elatisega seotud küsimusi üldse vältida. See ei oleks sugugi laste huvides, kes pole ju suhete halvenemises kuidagi süüdi,“ ütleb Jääger lõpetuseks.