Mart ja Liia on 7-aastaste kaksikute Mia ja Merli vanemad. Isadepäeva hommikul postitab Liia sotsiaalmeediasse lastest koos isaga pildi pealkirjaga Maailma parim isa. Mart on oma sotsiaalmeediakontol jaganud varasemalt pilte lastest koos emaga, kes on neile suurepäraseks eeskujuks.
Pool aastat hiljem lähevad Mart ja Liia lahku. Sotsiaalmeediast kaovad ühised pildid ja maailma parimast vanemast vastastikku tehtud postitused. Üks vanematest kolib senisest perekonna ühisest elukohast välja ja soetab endale uue elamise, kus ka laste jaoks on piisavalt ruumi. Tema nägemuse kohaselt on vanemate kooselu küll lõppenud, kuid Mia ja Merli vanemateks jäävad nad alatiseks.
Edasi soovib välja kolinud vanem leppida teise vanemaga kokku, kuidas lapsed hakkavad kummagi vanemaga lahkumineku järgselt aega veetma. Üllatuseks teatatakse talle, et lapsed ei ole selleks valmis. Lastega koos elav vanem väidab, et tema takistusi suhtluseks ei tee aga lapsed lihtsalt ei soovi teise vanemaga pikemalt aega veeta - neil ei olevat temaga head ja lähedast suhet. Seetõttu võimaldab ta olla lastel lahuselava vanemaga koos üksnes paar tundi nädalas. Peamiselt selleks, et vanem saaks viia lapsed pärast kooli trenni ja tuua sealt tagasi koju. Lahus elava vanema püüdlused lastega rohkem aega veeta jäävad tulutuks. Kohtuvälised läbirääkimised, sh kolmandate isikute vahendusel, kukuvad läbi.
Lastega varasema hea suhte taastamiseks ja hoidmiseks, ei jää lahuselaval vanemal muud üle, kui pöörduda suhtluskorra avaldusega kohtusse. Ühtäkki saab maailma parimast vanemast teise vanema väitel alkohoolik ja terrorist, kes on miskipärast lastele ohtlik. Kui aastaid üksteisele lähedaseimad olnute vaidlus laste üle kohtusse jõuab, pole vastaspoolel tavaliselt enam ühtegi head omadust.
Kohtumenetlus on keeruline ja väga spetsiifiline menetlus, kus lahendini jõudmine nõuab professionaalide koostööd, isegi kui see käib vaidluse vormis. Ent kui vanemat esindab menetluses advokaat, algavad sageli süüdistused, nagu oleks kõik lapsevanema kordasaadetu tegelikult tema advokaadi orkestreeritud. Hoolimata, et advokatuuriseadus ütleb selgelt, et tööülesannet täitvat advokaati ei tohi samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga. Mõlema poole advokaadid esindavad menetluses oma klientide huve ja eeskätt nende õiglast, seaduspärast kohtlemist kohtumenetluses. Advokaadi rolli kehtestab seadus.
Perekonnaseaduse järgi on vanematel oma laste suhtes ühine hooldusõigus, seda nii kooselu ajal kui pärast selle lõppemist. See tähendab, et Eestis kehtiva ühiskondliku kokkuleppe järgi on vanemad vaikimisi võrdsed. Üks vanem ei saa ainuisikuliselt otsustada, kus laps elab, millises koolis ta käib ja kuidas ta oma teise vanemaga lahkumineku korral suhtleb. Seda isegi siis, kui lapsed on jäänud pärast lahkuminekut elama ühe vanemaga. Kahjuks on reaalsus vastupidine – vastavaid näiteid saab tuua nii emade kui isade kohta. Vanema ja laste suhete taastamiseks on kohtul erinevaid hoobasid; vajadusel määrata juba esialgse õiguskaitse korras, kuni kohtulahendi saabumiseni, lastele ja vanemale ajutine suhtluskord. Sageli on sellised lood ajakriitilised – mida kauem on lapsed oma teisest vanemast eemal, seda keerulisem on nende suhteid taastada. Kehtiv perekonnaseadus annab kohtule lapse heaolu ohustamise korral õiguse teha muudatusi hooldusõiguses ja äärmuslikes olukordades lapse perest eraldada.
Lahkuminekud on reeglina emotsionaalselt keerulised. Keegi ei ole meid õpetanud ega ette valmistanud lahkuminekuga toime tulema. Sellele vaatamata on suur osa vanemaid võimelised laste huvidest lähtuvalt sõlmima oma endise elukaalase või abikaasaga ühiste laste osas kokkuleppeid. Vastavaid kokkuleppeid aitavad koostada ja sõlmida ka perekonnaõigusele spetsialiseerunud advokaadid. Kellegi kolmanda, näiteks kohtu sekkumine inimeste eraellu, on juba olemuslikult äärmuslik ja toimub siis, kui lapsevanemate partnerlus on mingil põhjusel läbi kukkunud.
Kui lapsevanemate koostöö on ebaõnnestunud ning kahe mureliku lapsevanema asemel vaatavad üle laua tõtt haavunud egod, hirm ja kättemaksuhimu, on laste huvid kerged ununema. Mitte ükskõiksusest või pahatahtlikkusest, vaid tugevatest emotsioonidest pimestatud täiskasvanud samastavadki enda soove lapse huvidega. Selline olukord on juba traumaatiline kõigi osaliste jaoks ning häid lahendusi enam pole. Eestis seaduseks vormitud ühiskondlik kokkulepe ütleb, et sellisel juhul proovitakse lahendada olukord vähima kahjuga laste jaoks. Seejuures on oluline, et lapse soovid ja tegelikud huvid võivad, kuid alati ei pruugi kattuda. Näiteks on peaaegu alati lapse huvides terve suhe mõlema lapsevanemaga, kuid traumeeritud laps on samal ajal kergesti manipuleeritav ühe lapsevanema mõjutusest (näiteks teise vanema deemonina kujutamisest).
Seepärast ongi äärmiselt oluline, et kas enda, kaaslapsevanema või ühisel süül terve perega traumaatilisse olukorda sattunud lapsevanemate elukorraldusse sekkutaks riigi jõuga väga läbimõeldult ning kõigi osaliste, eeskätt laste huvid, õigused ja soovid oleks väga põhjalikult läbi kaalutud. Seda aitab tagada professionaalsete juristide – kohtunike ja perekonnaõiguse advokaatide – osalemine. Inimeste huvide ja tugevate emotsioonide ristumispunktis töötades ei eelda keegi neist populaarsust ja palavat armastust, kuid on ebaõiglane omistada juristidele midagi enamat kui klientide seaduslike huvide esindamist. Paraku olen viimase aja avalikus debatis näinud, et isiklikeks rünnakuteks ja mõnitusteks piisab, kui naisadvokaat hooldusõigusvaidluses mõnd isa esindab. Samamoodi on vastuvõetamatud kõlanud mõtteavaldused, nagu võiks perekonnaasju arutada kohtus üldse ilma lapsevanemate advokaatideta.
Kui vanemate nägemused laste elukorraldusest on siiski kardinaalselt erinevad ja erimeelsused ületamatud, on kohus koos mitme professionaalse juristi mahuka tööga pahatihti ainus instants, kes suudab olukorda mingisugusegi laste huvidest lähtuva rahu tuua.