Martin ja Kerli on 3-aastase Anni vanemad. Hiljuti suri Anni vanaema Maali, kes pärandas kogu oma vara Annile. Pärandvara hulka kuulus väärtuslik kinnistu ja vanaema pangakontol olev raha. Anni vanemad soovivad kinnistu maha müüa, et minna perega pikemale reisile välismaale. Vanaema poolt Annile pärandatud raha soovivad nad Anni nimel investeerida. Millised on Anni vanemate võimalused lapse vara kasutamiseks?
Perekonnaseaduse kohaselt on vanem kohustatud oma alaealise lapse vara säilitama ja võimalusel selle väärtust suurendama. Üldreeglina ei tohi vanem lapse vara ära kulutada, vaid peab seda lapse jaoks alles hoidma ja talle täisealiseks saamisel üle andma.
Olukorras, kus laps on pärinud oma vanaemalt raha, on vanemad kohustatud paigutama selle heaperemeheliku valitsemise põhimõtte kohaselt krediidiasutuses oma rahast eraldi. See tähendab, et lapsele tuleb avada eraldiseisev pangakonto. Lapsele kontot avades tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vajalik kohtu nõusolek. Selline regulatsioon tagab kohtule õiguse ja võimaluse kontrollida, kas lapse varaga tehtud tehingud vastavad lapse huvidele. Kui pärandaja on andnud vanematele lapse vara valitsemiseks muid juhiseid, tuleb neid järgida, välja arvatud juhul, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve.
Tulenevalt lapse vara säilitamise ja suurendamise kohustusest, ei ole üldjuhul lubatud kasutada lapsele kuuluvat raha või muud vara tema enda ülalpidamiseks. Lapse ülalpidamiskohustus kuulub tema vanematele. Seda isegi siis, kui lapsel on piisavalt raha või muud vara, mille arvel endale ülalpidamist anda. Küll aga võimaldab seadus kasutada lapse varalt saadavat kasu lapse ülalpidamiseks, sealhulgas selleks, et minna lapsega reisile.
Alaealiste laste huvide kaitseks on seadusandja näinud ette hulk tehinguid, millised ei saa toimuda ilma kohtu eelneva nõusolekuta. Kohtu eelnev nõusolek on vajalik näiteks kinnisasjatehingute tegemiseks. Seega, on Anni vanematel vaja esmalt pöörduda kohtusse, et saada nõusolek Anni kinnistu müümiseks. Kohus annab vastava nõusoleku üksnes juhul, kui see vastab lapse huvidele.
Sarnaselt kinnisasjadele, eeldavad kohtu igakordset nõusolekut ka lapse nimel tehtavad väärtpaberitehingud. Selleks, et vältida olukorda, kus iga väärtpaberitehingu jaoks on vaja eraldi kohtusse pöörduda, on võimalik taotleda kohtult n-ö üldist nõusolekut. Kohtupraktikast tulenevalt peaks just investeerimistehingute puhul seda võimalust eelistama. Küll aga peab kohus üldise nõusoleku andmiseks olema veendunud, et vanemal on piisavad investeerimisalased teadmised ja oskused. Ühtlasi peab kohus olema veendunud, et lapse vara paigutamisel võetavad riskid ei ole suured ega too eelduslikult kaasa lapse vara väärtuse vähenemist.
Kui vanemad otsustavad teha lapse nimel investeeringuid vanemate enda rahaga, ei ole teatud väärtpaberite, sealhulgas aktsiate ja võlakirjade, omandamiseks ja müümiseks, kohtu eelnevat nõusolekut vaja. Viidatu kohaldub üksnes juhul, kui väärtpaberid omandatakse vanemate enda rahaliste vahendite arvel ning väärtpaberite müügist saadu jääb lapse omandisse.