Vandeadvokaat Katrin Orav ja abiprokurör Dagne Mihkels arutasid Vikerraadio "Reporteritunnis" laste ülalpidamiskohustuse täitmisega seotud küsimusi, muu hulgas, millised on riigi poolt kehtestatud sanktsioonid ja mis võiks aidata kaasa, et elatisvõlgnikke nii palju ei tekiks. Millised on sageli elatist tasuma kohustatud vanemate mured? Kuulata saab siis: https://vikerraadio.err.ee/1609610547/reporteritund

Mart ja Liia on 7-aastaste kaksikute Mia ja Merli vanemad. Isadepäeva hommikul postitab Liia sotsiaalmeediasse lastest koos isaga pildi pealkirjaga Maailma parim isa. Mart on oma sotsiaalmeediakontol jaganud varasemalt pilte lastest koos emaga, kes on neile suurepäraseks eeskujuks.

Pool aastat hiljem lähevad Mart ja Liia lahku. Sotsiaalmeediast kaovad ühised pildid ja maailma parimast vanemast vastastikku tehtud postitused. Üks vanematest kolib senisest perekonna ühisest elukohast välja ja soetab endale uue elamise, kus ka laste jaoks on piisavalt ruumi. Tema nägemuse kohaselt on vanemate  kooselu küll lõppenud, kuid Mia ja Merli vanemateks jäävad nad alatiseks.

Videost saad vastused küsimustele:

*'Kelle poole pöörduda, kui teise vanemaga kokkulepete sõlmimine last puudutavates küsimustes (elukoht, haridusasutus, suhtluskord) ei ole võimalik?
*Mis on hooldusõigus ja suhtlusõigus?
*Kelle poole pöörduda, kui vanem ei toeta last rahaliselt ja elatise osas kokkuleppe sõlmimine ei ole võimalik?
*Mida teha, kui pärast teise vanemaga kohtumist on laps stressis, ebaviisakas või lausa vägivaldne, ründav ja süüdistav minu vastu?
*Mida teha, kui teine vanem ei võimalda lapsega suhelda ja kohtuda?
*Mida teha, kui laps ise ei soovi väidetavalt suhelda ja on tõrges teise vanema suhtes?

Lahus last kasvatavate vanemate jaoks võib elatis kujuneda tüliõunaks. Ometi on mõlemal vanemal omavahelistele suhetele vaatamata kohustus lapsi ülal pidada. Kuidas jõuda elatissummani, mis oleks mõlemale vanemale vastuvõetav? Teemat kommenteerivad perekonnaõiguse advokaat Katrin Orav ja Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ekspert Mari-Liis Jääger.

Lastekaitseseaduse kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Millised tegevused ja otsused on ühe vanema hinnangul lapse huvides ja millised mitte, sõltuvad kahjuks sageli sellest, millised on selle vanema enda huvid ja eesmärgid pärast vanemate omavaheliste suhete lõppemist. Põhimõttest lähtuda alati laste parimatest huvidest, on saanud tänaseks justkui sisutu sõnakõlks, millega üritatakse õigustada kõiki tegevusi, sealhulgas neid, mis ei ole kooskõlas ühegi seaduse ega muu õigusaktiga. Vastupidiselt võivad sellistel tegevustel olla lapse jaoks pöördumatud negatiivsed tagajärjed.